Uppsala. Piknik ülikoolilinnas

23.01.2003

23. jaanuaril avati Uppsala Linnaraamatukogu näitusesaalis Ehlins plats raamatunäitus ”Kirjanduspiknik”. Näitusele on raamatukogu koondanud paremiku Eesti, Läti ja Leedu kirjanike rootsi keelde tõlgitud teostest.
Avasõnadega ja ülevaatega ”Kirjanduspikniku” lühikesest ajaloost ja eesmärkidest esines näituse korraldaja, Eesti Instituudi, nimel Maire Vill. Hoolimata tegusast tööpäevast ja suhteliselt keskpäevasest kellaajast oli rahvast kuulamas-vaatamas üllatavalt palju. Ka raamatukokku vaid kindla laenutamissihiga tulnud inimesed peatusid kes hetkeks, kes kauemaks, et osa saada kummalise sisuga piknikukorvide ja raamatutest lookas laudade vahel toimunust.
Mis oli siis see, mis möödujaidki uudishimulikuks tegi seal ”Kirjanduspiknikul” Uppsala raamatukogus? Oli see nüüd huvitav väljapanek, Rootsis vähetuntud autorite rootsikeelsed teosed, infomaterjal kolme väikese naaberriigi kohta või Eestist kohale saabunud muusikute Sofia Joonsi ja Jaak Johansoni pillihelid ja tuntud lauluviisid? Kindel on aga see, et reipad helid ja kaasakiskuv esitus panid nii mõnegi publiku seas heaolevalt äratundmisrõõmust naeratama ning jala muusika rütmis tatsuma. Esitusel olid Valgre, Viidingu, Taube´i ja Wreesvijki sulest pärinevad laulud, millede sõnad ja sõnum vaheldumisi eesti ja rootsi keeles publikule arusaadavaks lauldi.
”Kirjanduspiknik”, mis Uppsalas jääb avatuks kuni 2.veebruarini, on Eesti Instituudi 2001. aasta Balti riikide ühise kultuurifestivali tarbeks valminud rändnäitus. Uppsala linnaraamatukogu on Rootsis järjekorralt neljas linn, kus ”Kirjanduspiknik” on väljas. Kuna siinses raamatukogus on päeva jooksul mitu tuhat külastajat, võib loota, et tänu raamatunäitusele kasvab ka rootslaste huvi Eesti, Läti ja Leedu kirjanduse vastu. ”Kirjanduspikniku” üks eesmärke ongi just huvi tekitamine või ehk pigem taastekitamine viimastel aastatel pisut unustustehõlma vajunud Baltikumi vastu Rootsi publiku seas. Et pakutu oleks aga veelgi rikkalikum, on Eesti Instituudi Rootsi filiaali koostööst Läti ja Leedu saatkonnaga selle näituse üheks osaks kujunenud brošüürid ja muu infomaterjal, mida külastajad endaga näituselt koju kaasa saavad võtta.
Veel sama, 23. jaanuari õhtutundidel oli huvilistel võimalus ”Kirjanduspiknikul” pakutava ilmestamiseks kuulata Maarja Talgre loengut Balti kirjandusest. Raamatuga oma isast ”Leo- ett estniskt öde” kuulsust kogunud kirjaniku ja Rootsi Raadio kultuuritoimetaja ettekanne oli publiku jaoks tõeliselt huvitekitav. Põhirõhk oli Eesti kirjanduse eilsel ja tänasel päeval. Juttu oli ka enim keeltesse tõlgitud Eesti kirjanikest, eri ajastute mõjust kirjandusele ja kirjanikele ning ajaloo kajastamisest kirjanduses viimase viie aastakümne jooksul. Rootslasest publikule rõhutas Maarja Talgre oma sõnavõtus eelkõige, et ei tasu unustada, et Baltikum on siiski kolm väga erinevat ja omanäolise kultuuripildiga riiki, kellelt on nii mõndagi õppida ka Rootsi rahval. Kirjandus on teineteiselt õppimiseks ja ajaloo mõistmiseks ääretult tänuväärne abivahend.

< TAGASI
Kalender
< Jaanuar 2003 >
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031